Rubriigid: Jutt
Kell pool kümme on päikesetõusmise ajaks täpselt õige aeg. Kui kell 9 silmad lahti teha, mis on täiesti normaalne laupäevase ärkamise aeg, siis jõuab kohvi ning võileivad valmis meisterdada ning need rõdule viia. Selleks ajaks, kui ka mugav tool on värske õhu kätte jõudnud, saab kätt välja sirutades juba esimesi päikesekiiri puudutada.
Puudu on veel raamat, seegi jõuab viimaks rõdule. Temperatuur on täpselt paras ning kui ka külm oleks, saaks ennast võimalikult tõusva päikese kiirtesse asetada.
Kohv on mõnusa rummitrühvli lisandiga. Päike keerutab ennast maja nurga tagant nähtavale. Tegu ei ole horisontaalse päikesetõusuga, vaid vertikaalse. Kuna see toimub kell 9:39, siis minu arvates on maja asetus ilmakaarte suhtes ideaalselt välja rihitud minusuguste hommikuste wannabesnoobide jaoks. Kell 10 lööb kirikukell misjärel üks tundmatu koer oma soolo kuuldavale laseb. Kirikukell vastab oma järelkajadega ning sellega saab nende dialoog otsa. Kass kõnnib prügikasti alla.
Päike on vallutanud terve rõdu ja hakkab pisitasa juba tuppa paistma.
On pühapäev.
2 kommentaari Seni, siiani
Lisa kommentaar
<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <pre> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>
Saaremaal tõusis päike kell viis. Võin isiklikult tunnistada, ka fotodega.
Comment kirjutas Erlessa Mai 11, 2008 @ 11:56 e.l.mul tõusis päike ükskord mu rämedaks üllatuseks läänest!
Kirjutasin bakatööd ja ühtäkki!
Vastasmaja akendest. Nii mõnus, kui päikest saab vahel suunata või ajastada. Elagu arhitektuur!
Comment kirjutas Tindarien Gondorist Mai 13, 2008 @ 6:04 p.l.