Ärkasin kell 7, et jooksma minna. Vaatasin õue.

Pimedus, tuul, külm, vihm. Tõusin ja läksin välja.

Ei ma pole nii otsusekindlaks hommikuinimseks veel muutunud. Lihtsalt kokku oli lepitud ja sooja, pehmesse, kuiva voodisse jäämine polnud võimalik. Vat kui kasulik on mitte-üksi-joosta.

Igatahes, tahaks hirmsasti pubidesse minna inimestega kokku saama, aga näe üliväsimus ja ajutine sügiskurblikkus on kallal. Oi kuis väsitab skeptiliste tüüpidega vestlemine, oi kuis väsitab.

0 Vastust to “”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





Follow

Get every new post delivered to your Inbox.