Ärkasin kell 7, et jooksma minna. Vaatasin õue.
Pimedus, tuul, külm, vihm. Tõusin ja läksin välja.
Ei ma pole nii otsusekindlaks hommikuinimseks veel muutunud. Lihtsalt kokku oli lepitud ja sooja, pehmesse, kuiva voodisse jäämine polnud võimalik. Vat kui kasulik on mitte-üksi-joosta.
—
Igatahes, tahaks hirmsasti pubidesse minna inimestega kokku saama, aga näe üliväsimus ja ajutine sügiskurblikkus on kallal. Oi kuis väsitab skeptiliste tüüpidega vestlemine, oi kuis väsitab.
0 Vastust to “”