Käisin just Tallinnas õhtust söömas. Naljakas omamoodi, aga tegelik põhjus oli õde, kes lennukilt pärast 1,5 aastat tagasi Eestisse saabus.
Vist alla kümnekraadises Sebe bussis Tartu tagasi värisedes, vaatasin tähti ja mõtlesin seda klišeemõtet, et pisike elutrall käib miljonite hiiglaslike põlevate gaasikerade “all”. Noh et kaks nii konstrastset asja (elu ja tähed) tähelepandamatult katkematult kõrvu eksisteerivad. Naljakas.
Naljakas tundus ka kommentaar villase kampsuni heidetud staatilise energia kohta. Mismõttes särtsub? See on ju naturaalne.
“Aga kas sa oled pimedas laudas lambaid enne näinud?”
0 Vastust to “Elu ja tähed”