Sügisesse

Kui elu mu ümber muutub siis näen ma und. Või vähemalt mäletan. Nüüd sai siis läbi 3-nädalane puhkus ning tänasest tagasi tööl. Eelmise öö unenäod moondusidki sujuvalt seda töökesksemaks, mida lähemale jõudis hommik. Mäletan selle suhtes kerget hämmeldust mingil unetumal hetkel.
Kuna sügisega pages suvine tuulepäisus, siis võtsin jälle oma filosoofiasse süveneda. See on niisama köitev kui enne, aga selgem. Nagu lääts, mille läbi maailma vaadata. Hm. See võrdlus on päris hea. Sest asi ei ole ju läätse enda näitamises, ega oma nähtu seletamises, vaid püüdluses teisi läbi selle nägema õpetada.

Uneaeg. Unelaul.